Arbuus ehk vesimelon ehk maasikapuu

Arbuus on kõrvitsaliste sugukonda kuuluv taimeliik. Arbuus on kõrbetaim , mis tähendab, et ta nõuab sooja ja talub päris hästi põuda. Arbuus pärineb Aafrikast, Egiptuses kasvatati arbuuse juba enam kui 5000 aastat tagasi.
  • Ladina k: Citrullus vulgaris Schrad
  • inglise k: watermelon
  • saksa k: Wassermelone
  • rootsi k: vattenmelon
  • soome k: vesimeloni


100 grammis arbuusis sisaldub:
Vesi  92 g
Süsivesikud     7,55 g    
Rasvad     0,15 g    
Valgud     0,61 g    
Tiamiin (vitamiin B1)     0,033 mg 
Riboflaviin (vitamiin B2)     0,021 mg 
Niatsiin (vitamiin B3)     0,178 mg  
Pantoteenhape (vitamiin B5)     0,045 mg  
Püridoksiin (vitamiin B6)     0,221 mg  
Foolhape (vitamiin B9)     3 μg   
Vitamiin C     8,1 mg  
Kaltsium     7 mg  
Raud     0,24 mg 
Magneesium     10 mg  
Fosfor     11 mg   
Kaalium     112 mg  
Tsink     0,1 mg    
Energiat 30 kcal (130 kJ)

Arbuus koosneb 92% veest, sisaldab magneesiumi ja kaaliumi ning ohtralt vitamiine C ja A, aga ka B1 ja B6. Arbuusi seemned on rasva- ja proteiinirikkad. Arbuusis on ka palju lükopeeni - antioksüdanti, mis vähendab vähi, südamehaiguste ja vanusest tingitud nägemisprobleemide riski. Mitmed toitumisspetsialistid ja organisatsioonid (ka Kaalujälgijad) on arbuusi nimetanud üheks parimaks toiduaineks maailmas.

Nii, nagu tänapäeval töötavad toitmisspetsialistid kõigest söödavast ja ka mittesöödavast välja igasuguseid imetabaseid dieete, on olemas ka arbuusidieet. Iseenesest on tegemist ütlemata lihtsa dieediga, mille ideeks on süüa arbuusi (kuni viis kilo päevas) ja kaotada soovimatuid kilosid.

Kuid lisaks suurepärasele dieedimaterjalile sobib arbuus ka mitmesugustesse salatitesse, suppidesse, kookidesse ja otse loomulikult mahladesse ja smuutidesse.

Arbuusidieedil on kolm suurt plussi: see on maitsev, odav ning dieeti pidades näljatunnet ei tekigi.

Arbuusi valides kaalu ära enam-vähem ühesuurused viljad ning vali kõige raskem. Näpuga koorele koputades vastab küps arbuus tuhmi heliga.

Moodne arbuusidieet pole monodieet, st seitse päeva järjest pole vaja vaid arbuusist toituda. Neeruhaigetele või diabeetikutele on see lausa ohtlik. "Süüa kaalulangetamiseks seitse päeva järjest vaid kiireid süsivesikuid sisaldavat arbuusi on sama mõttekas kui tulekahju bensiiniga kustutada," hoiatab USA tuntud toitumisteadlane Gale Maleskey.

Seevastu teiste toiduainetega kombineeritult võib arbuusi viljaliha pidada lausa maailma parimaks dieet-toiduaineks. Vili koosneb 92% veest, sisaldab rauda, magneesiumi, kaaliumi ja kiudaineid ning ohtralt A-, C-, B1- ja B6- vitamiine. Eriti väärtuslikuks muudab arbuusi selle lükopeenisisaldus. Lükopeen on antioksüdant, mis vähendab vähi-, südamehaiguste ja vanusest tingitud nägemisprobleemide riski. 100 grammis arbuusis on kõigest 30 - 40 kcal.

Söö ära ka arbuusi roheline osa!

Peale viljaliha võib süüa ka arbuusi seemneid ja koort. Viimane on eriti soovitatav just meestele. Nimelt avastasid USA Texase ülikooli uurijad, et arbuusi viljalihas ja koores sisalduv tsitrulliin muutub suurtes kogustes sööduna aminohappeks arginiiniks, mis sarnaselt meeste potentsiravimi Viagraga ravib erektsioonihäireid, on ka hea südamele, vereringeelundkonnale ja immuunsüsteemile.

Siiski tuleks vere arginiinisisaldust mõjutava koguse tsitrulliini saamiseks süüa arbuusi umbes kuus kruusitäit.

Kõige rohkem tsitrulliini - 60 protsenti - leidub arbuusi koortes. Tsitrulliini sisaldavad kõik arbuusisordid, enim aga kollased arbuusid. Ameerika südameassotsiatsioongi soovitab südamehaigetel rohkelt tarbida arbuusi, vähemalt üks või kaks viilu hommikusöögiks ja nii iga päev.

Rohke arbuusi söömine on soovitav vähi-, südamehaiguste ja vanusest tingitud nägemisprobleemide korral.
Arbuusidieet on eriti soovitatav kõhukinnisuse korral.
Valutavate liigeste puhul söö nii hommikul kui ka õhtul vähemalt pool kilo arbuusi. Mõne päeva pärast peaksid valud tublisti vähenema.
Igapäevane arbuusisöömine tagab hea une.
Tükk arbuusi vähendab kõrvetisi.
Rasedatel on hommikuste iiveldushoogude leevendamiseks soovitav süüa paar viilu arbuusi.
Arbuusikoorte söömine tõstvat potentsi!
Sobilik on arbuus ka sportlastele. Näiteks paar lihavat viilu taastavad kiiresti treeningul kulutatud energia, sest arbuusis on palju suhkruid, eriti fruktoosi (neli protsenti), mis on kõige kergemini omastatav ja magusaim suhkur.
Arbuus on väga hea janukustutaja.

Arbuusipaast

Sellist arbuusidideeti on soovitav teha kahepäevase kuurina, mitte mingil juhul kauem kui viis päeva. Selle aja jooksul vabaned jääkainetest, üleliigsest veest organismis ja ka liigsetest sooladest. Söö päeva jooksul ära 1 kg arbuusi pehmet viljaliha iga keha 10 kilogrammi kohta - seega 50 kg kaaluv neiu peaks sööma 5 kg arbuusi. Jaga arbuusikogus 5-6 toidukorraks päevas. Tugeva näljatunde korral võid 20 minutit enne arbuusisöömist süüa mõned viilud kuivikleiba.
Jälgi dieedi ajal tähelepanelikult oma seisundit: organism võib sellisele dieedile reageerida halvasti. Arbuusidieeti ei tohi pidada neerukivide, diabeedi või kõhunäärmehaiguste korral. Sellise range dieedi korral võib kaotada kuni kuus kilo. Dieedi lõpetamise järel söö hommikusöögiks portsjon veega keedetud kaera-, riisi- või tatraputru koos veidikese kohupiima, keedumuna või tükikese juustuga. Lõunaks söö portsjon lahjat veise- või linnuliha või kala. Õhtusöögiks võid süüa nii suures koguses arbuusi, kui kõhtu mahub.

Kerge arbuusidieet

Selles dieedis on ette nähtud, et sööd päeva jooksul ära kilo arbuusi 30 kehakaalu kilogrammi kohta. Soovitav on tarvitada arbuusi eraldi toidukorrana. Kui pead õhtul aktiivne olema, võid lõuna- ja õhtusöögi ära vahetada. Salatikaste valmista oliiviõlist, veiniäädikast või sidrunimahlast. Kel tervis korras, võib enne magamaminekut süüa veel viilu arbuusi. Tee iga päev toorsalatit erinevat värvi köögiviljadest.

1. dieedipäev
Hommikusöök (igal hommikul) 1-2 viilu küpset arbuusi. Üks-kaks tassi kohvi või rohelist teed 1 tl meega.
Kell 11 (igal ennelõunal) vahepala: üks arbuusiviil. Tugeva näljatunde korral võid 20 minutit enne arbuusisöömist süüa mõned dieetküpsised.
Lõunasöök: 100 grammi grillitud või hautatud veiseliha, 250 grammi värsket tomatisalatit, kaks viilu täisteraleiba.
Kell 16 (igal pärastlõunal): arbuusiviil
Kell 18 õhtusöök: 50 grammi grillitud või hautatud kalkuniliha, 100 grammi keeduriisi, viil täisteraleiba.
2. dieedipäev
Lõunasöök: 150 grammi keedetud või hautatud ja sidrunimahlaga maitsestatud valget kala, 100 grammi rohelist salatit omal valikul.
Õhtusöök: 100 grammi väherasvast juustu, kaks viilu täisteraleiba, 250 grammi tomatisalatit.
3. dieedipäev
Lõunasöök: 100 grammi hautatud kanafileed, 150 grammi täisteraspagette veidikese tomatikastmega ja 50 grammi mittesoolaseid oliive.
Õhtusöök: 250 grammi puuviljasalatit (arbuusist, virsikust, õuntest, aprikoosist, ananassist).
4. dieedipäev
Lõunasöök: lahja juurviljasupp, 150 grammi grillitud kanafileed, 100 grammi värsket salatit omal valikul.
Õhtusöök: üks suurem ahjus küpsetatud mundris kartul väikese tüki juustu ja peterselliga.
5. dieedipäev
Lõunasöök: 100 grammi väherasvast juustu, viil täisteraleiba, 200 grammi tomati-kurgisalatit.
Õhtusöök: 100 grammi dieetjogurtit, 30 grammi suhkruta müslit, 150 grammi puuviljasalatit.
6. dieedipäev
Lõunasöök: kaks viilu täisteraleiba, 100 grammi hautatud kanafileed, 150 grammi rohelisi ube.
Õhtusöök: üks keedetud või pošeeritud muna, 50 grammi väherasvast juustu, 100 grammi mittesoolaseid oliive.
7. dieedipäev
Lõunasöök: 150 grammi grillitud valget kala koos 100 grammi värske salatiga omal valikul.
Õhtusöök: 50 grammi väherasvast juustu, 150 grammi kaalikasalatit.


Toite arbuusist

ARBUUSI-KREVETISALAT
100 g kooritud krevette
300 g arbuusi
100 g jääsalatit
50 g vedelat mett (Meveda)
1 spl oliiviõli (Borges)
tšillipipart
1 tl sidrunimahla
Sega kokku mesi, maitseained, oliiviõli ja sidrunimahl. Rebi jääsalat tükkideks, aseta salat salatikaussi, uurista arbuusist lusikaga umbes 300 g viljalihapallikesi, aseta need rebitud jääsalatile. Viimasena lisa ka kooritud terved krevetid ja vala salat salatikastmega üle. Ära sega. Kaunista mõne terve piprateraga. Arbuusi-krevetisalat sobib veidi pidulikumaks sündmuseks.

KURGI-ARBUUSISALAT MÜNDI JA BASIILIKUGA
5 dl jagu kuubistatud arbuusi, kooreta
5 dl jagu kurgitükke, kooreta
peotäis piparmündilehti
peotäis basiilikulehti
2 spl valget veiniäädikat
2 tl suhkrut
2 spl magedalt röstitud maapähkleid, hakitud
Rösti maapähkleid kuival pannil ja haki peenemaks. Puhasta, koori ning tükelda kurk ja arbuus eraldi kaussidesse. Haki ürdid natuke peenemaks. Sulata suhkur äädikas ja sega kõik kokku.

Arbuusi koorest saab efektse boolinõu:)
Poolik arbuus seest tühjaks kraapida ja kasutada anumana.

Arbuus roseeveiniga Provence’i moodi
Valige võimalikult küps arbuus. Tehke selle varrepoolsesse otsa 8 – 10 cm läbimõõduga ring ja lõigake viljaliha koos koorega sügava koonuse kujuliselt välja.
Õõnestage arbuusist välja nii palju viljaliha kui võimalik ja puhastage seemnetest. Valage arbuusi sisse head roseeveini. Asetage väljalõigatud koonus tagasi, vajadusel tihendage lõikekoht küünlarasvaga. Hoidke külmas vähemalt kaks tundi.
Vahetult enne serveerimist valage vein arbuusist välja ja kurnake läbi tiheda sõela, arbuus lõigake viiludeks ja serveerige koos veiniga.

Palju toite arbuusist:

http://www.toidutare.ee/retsept.php?otsi=1&string2=arbuus



Bool
1 suur arbuus , 250 g viinamarju, 2 sl suhkrut, 0,1 l punast vermutit, 1 pudel valget veini, 1 pudel vahuveini.
Lõigake arbuusil kaas pealt ära. Uuristage viljaliha välja, tükeldage kuubikuteks ja pange koos viinamarjade ja suhkruga arbuusi sisse tagasi.
Valage peale vermut ja pool pudelit valget veini. Laske üks tund seista. Vahetult enne serveerimist lisage ülejäänud pool pudelit veini ja vahuvein.

Kuidas valida arbuusi?
Üks kindlamaid viise küpset arbuusi leida kaaluda ära mitu enam–vähem ühesuurust vilja ja seejärel valida kõige raskem.
Teine teooria väidab, et küps ja mahlast tulvil arbuus vastab koputusele tuhmi, pooltoores  õõnsa kõlaga. Küps arbuus kõmiseb sõrmenukkidega koputamisel õõnsalt, sest küpsed seemned tõmbuvad viljalihast eemale ja tekib tühi ruum, mis tekitab kaja. Toores arbuus ei kaja vastu, sest seal pole veel tühja ruumi
Väidetakse ka, et kui arbuusi küljes on tükike vart, siis lõhnab see küpse arbuusi puhul tugevasti ja magusalt.
Heledam laik arbuusi põhjal näitab, et arbuus on küpsenud põllul, mitte veo ajal, ja peaks olema seetõttu maitsvam.
Arbuusi raputades kuulduva seemnete krõbina põhjal võib oletada, et vili on üliküps. Ülevalminud arbuus pole enam maitsev. Viljaliha on jahune ja lääge.