Avokaado e. Alligaatoripuu



  • ladina k: Persea americana
  • inglise k: avocado
  • soome k: avokado
  • portugali k: abacate

Pärineb Kariibi saartelt. Loorbeliste sugukonda kuuluv viljapuu. Pirnjad viljad on õlirohked ( kuni 30% ), peaaegu suhkruta, vitamiinirikkad. Hispaanlased leidsid avokaado Santa Maria lähedalt Kolombiast ja tõid sealt Euroopasse. Praegu kasvatatakse avokaadot kõikjal. nii troopilistel, kui ka mitte troopilistel aladel. Avokaado puu kasvab väga suureks, lehed on nahkjad u 30 cm pikkused, õied väikesed, vili pirnikujuline. Botaaniliselt on ta mari, mis võib kasvada 100 g kuni 2 kg-ni. Viljaliha on roheline, kivi keskel. Avokaado on väga õlirikas, teda võrreldakse ka oliivõliga.

Ka alligaatorpirniks kutsutav rasvarikas (sisaldab õli kuni 30% kaalust) pirnikujuline, tumerohelise koorega puuvili, mida Euroopasse tuuakse peamiselt Iisraelist.

Väärtused. Sisaldab peale taimse rasva ohtrasti valku, Brühma vitamiine, fosforit, kaltsiumi ja rauda.

Kasutamine. Avokaadot võib süüa lihtsalt niisama, kuid kivi väljavõtmisel tekkivat õõnsust võib täita salatitega või kasutada avokaadot ennast pidulike kokteilsalatite koosseisus. Üha enam populaarsust võidab meil kuulus Mehhiko avokaadokaste guacamole , mistõttu tasub selle toreda vilja juures pikemalt peatuda.

Kuidas valida. Täiesti toores avokaado on kivikõva ning pisike varrejäänus on vilja küljes kõvasti kinni. Koore kerge nõtkumine pigistamisel annab teada valmimisprotsessi algusest. Tunnistust küpsest viljast annab ka vilja suhteline raskus suurusega võrreldes. Kogu vilja pehme olek, suured pehmed laigud ning vilja raputamisel kuulduv loksumine (kokkutõmbunud kivi on viljaliha küljest lahti) kuulutavad vilja üleküpsemist ja söömiskõlbmatuks muutumist.

Säilitamine. Küpsed avokaadod säilivad külmkapi puuviljasahtlis kuni 10 päeva. Toored avokaadod valmivad kinnises paberkotis toatemperatuuril 2–3 päevaga. Protsessi kiirendab kotti pandud õun või banaan ja isegi banaanikoor, mis eraldavad küpsemist soodustavat etüleeni.

Lahtilõikamine. Lõigake viljaliha pikisuunas suure noaga läbi kuni kivini, seejärel pöörake lahtilõigatud pooli teineteise suhtes, kuni nad irduvad. Pange kiviga pool lauale, lööge suure kokanoa tera kivisse (see on küllaltki pehme) ja keerake kivi noaga välja. Et nuga vabastada, lööge kivi lõikelaual pooleks. NB! Avokaado tuum ei ole söödav.

Viljaliha tükeldamine. Asetage poolik avokaado peopessa kahekordselt võetud köögirätiku peale. Lõigake viljaliha terava noaga viiludeks, hoidudes läbistamast koort. Tehke järgmised lõiked eelmistega risti. Õõnestage tekkinud kuubikud suure lusikaga koore seest välja, alustades vilja laiemast otsast.

Püreerimine. Väga peene sametja püree saate kartulipüreepressiga, kahvliga vajutades tuleb püree veidi teralisem. Guacamole jaoks võib tükeldatud vilja ka koos teiste ainetega purustada ka masinas.

Tumenemise vältimine. Kuna avokaado muutub kiiresti ebaisuäratavalt pruuniks, pritsige lõikepindu kohe sidrunimahlaga; ka püree hulka segage sidrunimahla. Jutt, nagu suudaks püreesse pandud avokaadokivi kaitsta värvimuutuste eest, kehtib vaid kiviga vahetult kokkupuutuva püree kohta. Küll aga võib poolitatud vilju, mille lõikepind on allapoole keeratud, säilitada kergelt happelises vees (1 l vee kohta 4 sl sidrunimahla) kuni 5 päeva; tükeldatud viljaliha võib sellises lahuses hoida kuni 3 tundi.

Maitse säilitamine. Kuumutamine muudab avokaado kibedaks. Seepärast kasutage seda väärtuslikku vilja kas toorelt või lisage muudele toiduainetele alles pärast roa pliidilt tõstmist. Avokaado on
lääge ja õlise maitsega.

Allikas:  http://www.toidutare.ee/termin.php?id=32

* * * * * * * * *

 Erinevalt paljudest puuviljadest ei ole avokaado eriti magus ja meenutab pigem aedvilja. Pärineb "alligaatoripirn", nagu avakaadot sageli nimetatakse, Lõuna-Ameerikast, kuigi kõige sagedamini tuuakse seda meile Iisraelist. Esimeste eurooplastena avastasid enda jaoks rohelise pirni hispaanlased ja just nemad panid talle nimeks "avokaado".

 Avokaado kuulub loorberi-, kampri- ja pruunpuuga samasse taimerühma. Viljade valmimiseks on vaja palju päikest, soojust ja vett. Eksisteerib üle 400. avokaado eriliigi, mis erinevad üksteisest värvi kuju, kaalu ja õlisisalduse poolest. Avokaadovilja kaal võib küündida kuni 2. kilogrammini, kuid kaubanduslikel sortidel ei ületa see 250. grammi. Muuseas, avokaadot on kodustes tingimustes lihtne kasvata: piisab vaid pista viljakivi niiskesse mulda ja panna pott sooja ning valgustatud kohta – umbes kuu aja pärast ilmub võrse, esimesed viljad aga 2-3 aasta pärast.

Küpsel avokaadol on nõrk pähklimaitse ja oma konsistentsilt meenutab ta pehmet koorevõid. Välisilme järgi on avokaado küpsustaset raske määratleda, kuid just küpsus on avokaado juures oluline faktor, sest pooltoore puuvilja viljaliha on kõva ja praktiliselt maitsetu (täpselt nagu pooltoorel pirnil), üleküpsenud viljad muutuvad aga õlijateks ja pudrutaolisteks.

 Küps vili on katsumisel kõva, kuid sõrmega vajutamisel jääb koorele muljumisjälg. Kindlam on osta pooltoores puuvili – 2-3 päeva pärast on see järelküpsenud. Protsessi kiirendamiseks pange avokaado koos õuna või banaaniga paberist kotti. Küpsemisprotsessi aeglustamiseks säilitage avokaadot külmkapi ülemisel riiulil, kus temperatuur ei tohi langeda alla 6°C.

Samuti võib avokaado viljaliha külmutada, selleks tuleb eemaldada viljakivi ja koor, muljuda viljaliha kahvliga ja segada hoolikalt teelusikatäie sidrunimahlaga. Sidrunimahl hoiab ära viljaliha tumenemise. Kui te kasutate ainult ühte poolt avokaadost, siis teist poolt (viljakiviga) võib säilitada külmikus veel 1-2 päeva, juhul kui olete seda eelnevalt sidrunimahlaga piserdanud ja seejärel polüetüleenkilesse mähkinud.

Avokaado – see on hinnaline energia- ja mineraalainete allikas, puuvilja kodumaal, Lõuna-Ameerikas, on tänaseni säilinud traditsioon kinkida sünnipäevaks kaunilt pakitud avokaado. Avokaado on väga toitev puuvili, samuti nagu banaan, mida saab võrrelda aeglaselt kuluva kütusega, mis teeb sellest sportlaste jaoks ideaalse energiaallika.

Avokaado on rasvasuse poolest puuviljade seas liidrikohal (sõltuvalt sordist on rasvasisaldus 5-30%), jäädes alla vaid kookosele, kuid põhiosa moodustavad kergesti omastatavad monoküllastumata rasvhapped. Üleküpsenud avokaadodest saadakse hinnalist õli, mida kasutatkse kulinaarias ja eriti laialdaselt kosmeetikas. Avokaado sisaldab väga vähe suhkrut (ligi 1,5%), mis teeb temast ideaalse puuvilja diabeetikute jaoks. Avokaado on rikas kaaliumi poolest, mis on meie organismi jaoks hädavajalik regenereerimiseks ja närviimpulsside edastamiseks, lihassüsteemi normaalseks funktsioneerimiseks, samuti veebalansi säilitamiseks rakutasandil.

 Peale selle sisaldab avokaado veel rauda, vaske, magneesiumi, kaltsiumi ja fosforit. Ilma pole jäetud "alligaatoripirn" ka vitamiinidest: temas leidub A, C, E, P ja B-grupi vitamiine. Tänu küllastumata rasvahapete ülekaalule ja antioksüdantide olemasolule (vitamiinid C ja E), võib avokaadot soovitada inimestele, kes kannatavad südame-veresoonkonna haiguste käes.

Avokaadot kasutatakse salatite, kastmete ja suppide valmistamisel, seda võib lisada piimakokteilidesse ja laste toidusegudesse. On olemas palju erinevaid mooduseid avokaado töötlemiseks, kuid kõige lihtsam on järmine: lõigake avokaado pikuti lõhki, keerates nuga ümber viljakivi, keerake lahtilõigatud pooled vastasuunas – vili laguneb kaheks pooleks ning viljakivi jääb neist ühte. Viljakivi on lihtne eemaldada, urgitsedes seda lusikaga, ka viljaliha eraldub koorest lusika abil lihtsalt.

Tänu oma neutraalsele maitsele saab avokaadot kombineerida paljude toiduainetega nagu: suitsusink, krevetid, krabipulgad, keedetud munad jmt. Küpse avokaado viljaliha võib määrida leiva peale ja sellele veidi soola lisada, Lõuna-Ameerikas tehakse avokaadost jäätist, Indoneesias aga segatakse seda koos kohvi, piima ja rummiga kokteili sisse!

Retsepte, kus on kasutatud avokaadot, eksisteerib hulgaliselt, pakume teile proovimiseks neist mõningaid.

Riisisalat avokaadoga

 120 g riisi, 200 ml aedviljapuljongit, 1 purk konserveeritud maisi, 150 g keedetud või konserveeritud aedube, 1 avokaado, 2 spl. sidrunimahla, 2 tomatit. Kaste: 3 spl. sidrunimahla, 3 spl. taimeõli (maisiõli), peterselli, 1/2 chillipipart, soola, pipart.

Valada riis üle keeva puljongiga, lasta mitu minutit keeda, segada, katta kaanega ja vähendada tuld miinimumini. Keeta riisi suletud kaane all 20 minutit. Kustutada 20. minuti pärast tuli, avada kaas ja segada riisi liigse niiskuse eemaldamiseks ettevaatlikult kahvliga. Lasta riisil jahtuda. Aedoad ja mais pesta külma veega ja lasta seejärel nõrguda. Chillipipar ja petersell lõikuda peeneks ja segada koos ülejäänud koostisosadega kastme jaoks. Puhastada avokaado, lõigata kuubikuteks ja segada otsekohe sidrunimahlaga. Tomatid lõikuda väikesteks kuubikuteks. Seejärel segada ettevaatlikult kõik salati koostisosad.

Kokteil krevettidest, melonist ja avokaadost

 200 g krevette, 1 salatileht, 1 avokaado, 3 melonilõiku, 4 cherry tomatit. Kaste: 4 spl. majoneesi, 2 spl. ketšupit, mõned tilgad tabasco kastet, rohelist sibulat kaunistuseks.

Keeta krevette 5 minutit soolases vees, pesta seejärel külma veega ja puhastada (salati jaoks võib kasutada juba eelevalt keedetud krevette). Lõigata roheline salat õhukesteks ribadeks. Segada eraldi majonees, ketšup ja tabasco. Jäätiselusika abil lõikame melonist ja avokaadost välja kuulikesed, kuid võib lõigata ka lihtsalt lõikudeks. Lõigutud salat panna pokaalidesse või sügavatesse kaussidesse, selle peale asetada poolikud tomatid, krevetid, melon ja avokaado ning valada see kõik kastmega üle. Peale raputada peenestatud rohelist sibulat.

Salat avokaado, tomatite ja aedubadega

 1 roheline salat, 2 avokaadot, 2 spl. sidrunimahla, 4 keskmist tomatit, 1 mugulsibul, 175 g konserveeritud aeduba konservipurgist. Kaste: 4 spl. taimeõli, 2 spl. veiniäädikat, 1 küüslaugu küüs (purustada), soola, näpuotsatäis suhkrut ja punast pipart, kaunistuseks peterselli.

Laotage salatilehed salatikaussi. Lõigake avokaado õhukesteks viiludeks ja valage kohe sidrunimahlaga üle. Tomatid lõigake rõngasteks, sibul õhukesteks ringideks. Salatikausi servadesse asetage lahtilõigatud avokaado, tomatid ja sibularõngad, keskele aga asetage aedoad. Kloppige sousti koostisosasid kergelt kahvliga ja valage selle kastmega salat, kaunistage pealt peterselliga.

Mehhiko kaste guakamole

 2 küpset avokaadot, 1 mugulsibul (tükeldada peeneks), 1 küüslaugu küüs, 1 spl. sidrunimahla, 1 spl. taimeõli, pipart, tabasco.

See on traditsioonilise mehhiko kastme adapteeritud retsept, mis ulatub oma ajalooga asteekide aega. Guakamolet võib kasutada kastmena maisikrõpsude juurde, määrida leivale jmt. Kaussi, kus valmistatatkse kaste, määritakse eelnevalt küüslauguga. Eemaldame avokaado viljaliha viljast teelusikaga ja paneme kaussi, lisame peenestatud sibula ja segame ühtlaseks massiks. Seejärel lisame sidrunimahla, õli, soola, pipart ja tobasco ning segame ssejärel uuesti hoolikalt. Kastet võib hoida külmikus mitu päeva. Sidrunimahla asemel võib kasutada laimimahla, kastmele võib samuti lisada peenestatud tomati ja kinza.

Külmsupp avokaadost

 2 küpset avokaadot, 2 spl. laimi- või sidrunimahla, 350 ml jahtunud kanapuljongit, 250 ml koort (võib asendada piimaga), soola ja pipart maitse järgi.

Muljuge kahvliga avokaado viljaliha ja segage see sidrunimahlaga. Segage blenderis avokaado viljaliha ja puljong, seejärel lisage koor või piim, seejärel kloppige saadud suppi uuesti. Lisage pipart ja soola.

Allikas;   http://www.coffeetea.info/ee.php?page=news&action=article&id=827


* * * * * * * * *

Levinud arvamuse kohaselt on puuviljades rohkesti vett ja süsivesikuid ning vähe õli. Erandid kinnitavad tavaliselt reeglit ja nii on see ka puuviljamaailmas. Suhteliselt õli- ja energiarikas puuvili on avokaado ehk pirnloorber, mis on tuntud ka metsavõi ja alligaatoripähkli nime all.

Välimuselt on avokaado on tavaliselt pirnjas, harvem teistsuguse kujuga puuvili. Pikkust on viljal tavaliselt 10-12 cm, kaalu 200-400 g. Pealt katab vilja krobeline kest, mis sõltuvalt sordist on õhuke või paks. Et tegemist on luuviljaga, siis selle poolitamisel leiame avokaadost pähklisuuruse luustunud seemne. Kest ja seeme süüa ei kõlba, kuid nende arvele võib mõnedel juhtudel langeda kuni neljandik vilja kaalust. Avokaadost süüakse viljaliha. Viimane on koorealuses kihis roheka tooniga, vilja keskosas aga kreemjas. Kõige paremini maitseb avokaado siis, kui ta on täiesti valminud. Maitse on suhteliselt mahe ja meenutab pähklit. Et vilju veetakse meile kaugelt, siis koristatakse need pooltoorelt ja sageli pole ostetud avokaado jõudnud täielikult valmida. Pirnloorber on täisküps siis, kui vilja õrnal pigistamisel koor veidi lohku vajub ning kõrva ääres raputamisel on kuulda seemne loksumist. Järelvalmimiseks on avokaadosid soovitatav hoida toatemperatuuril.

Koguseliselt on avokaadodes siiski kõige rohkem vett. Kuid koostisosade pingereas hinnatava teise koha hõlmab õli. Küpsed avokaado viljad sisaldavad olenevalt sordist 15-25% hinnalist avokaadoõli. Muide, erinevatest rasvhapetest on avokaadoõlis kõige rohkem monoküllastamata rasvhappeid. Küllastatud ja polüküllastamata rasvhapete sisaldus on enam-vähem võrdne. Avokaado õlirohkusest sugeneb ka selle vilja kõrge kalorsus. 100g avokaat annab meie organismile 150-220 kcal. Nii et tõeliselt energiarikas suutäis. Lisaks toidulaua rikastamisele leiab avokaadoõli kasutust ka kosmeetikas, kus seda lisatakse seepidele ja kreemidele. Universaalseks toiduaineks kõnealust puuvilja pidada siiski ei saa, sest valke ja süsivesikuid on avokaados napilt. Mineraalelementidest on pirnloorberis eriti rohkesti just kaaliumi, kuid väga vähe naatriumi. Rääkides vitamiinide sisaldusest võiks oletada, et avokaados on rohkesti just rasvlahustuvaid vitamiine. Tegelikkuses on viimastest avokaados mainimisväärselt vaid vitamiini A, jälgedena ka vitamiine D ning E. Pirnloorberi viljalihas on rohkem hoopis veeslahustuvaid vitamiine, millest esile tasub tõsta nii vitamiin C kui ka B-rühma vitamiinide sisaldust.

Õliküllus ja eriti just küllastamata rasvhapete kõrge sisaldus muudavad puhastatud avokaado vastuvõtlikuks hapniku toimele. Kokkupuutel hapnikuga tumenevad kooritud avokaadotükid kiiresti ja kaotavad oma esialgse maitse. Pikemaajalisel seismisel toimub aga õlide rääsumine. Sellest ka mõned praktilised soovitused. Vigastatud ja muljutud avokaadosid osta ei tasu. Söögiks on kõlbmatu ka selline puuvili, mille viljaliha on lahtilõikamise momendiks juba tumenenud. Korraga tasub puhastada selline kogus pirnloorberi vilju, mis ka kiiresti ära süüakse, sest pikajaliseks säilitamiseks puhastatud ja tükeldatud avokaado ei sobi. Avokaadoviilude tumenemist saab vältida nendele sidrunimahla piserdamisega.

Allikas:   http://www.terviseleht.ee/200107/7_avokaado.php